Kasutatud rehvid- jah või ei?
Viimasel ajal vaieldakse kirglikult selle üle, kas osta kasutatud või uusi rehve.
Kõigil ei ole rahaliselt võimalik endale uusi rehve piisavalt tihti soetada, kuid tuleb meeles pidada, et rehvid kaotavad ajaga ja kuludes oma omadusi. Ja mitte lineaarselt, vastavalt kulumisele, vaid üsna järsult.
Rohkem kui viis aastat vanu rehve ei tohiks kasutada
Aastaid tagasi kehtis nõue, et autodel ei tohi kasutada üle 10 aasta vanuseid rehve. Tänaseks on see nõue küll kaotatud, aga see kõneleb selgelt sellest, et rehvide puhul me ei räägi mitte ”parim enne” vaid ”kõlblik kuni” kuupäevast.
Paar aastat tagasi soovitas Eesti Rehviliit mitte kasutada samu rehve rohkem kui viis aastat. Pooleni kulunud kuid vana rehvi valmistamiseks kasutatud kummisegu on nii palju oma elastsust ja omadusi kaotanud, et ta lihtsalt enam ei saa oma tööga vajalikul tasemel hakkama. Rääkimata siis lõpuni kulunud rehvidest mustriga 3-4 millimeetrit, kus pooled naelad veel alles ja mille kohta kiputakse ütlema, et ”selle hooaja sõidab veel ära”.
Fotol sõiduk, millel olid all normidele vastavad kuid 10 aastat vanad naelrehvid. Alanud lumesajus kaotas juht sõiduki üle kontrolli ning paiskus vasakpoolse küljega vastu teepervel olevat posti. Juht hukkus, kõrvaistuja aga sai raske tervisekahjustuse.
Pooleldi kulunud naastrehv jääb lamellile alla
Märg ja sile jääpind on rehvi jaoks kõige keerulisem koht, kuhu sattuda ning lamellrehvid kipuvad seal natuke hätta jääma. Mõned aastad tagasi tegi Tehnikamaailm rehvitesti, kuhu kaasati ka mõned jooksud kulunud rehve. Siledast jääst rääkides tõdeti kokkuvõttes: ”Kulunud naastrehvi jääpidamise puudumine üllatas meidki.”
Tehnikamaailma testid näitasid, et pooleni kulunud naastrehv jäi sellistes tingimustes pidurdamisel alla isegi kulunud lamellrehvile, rääkimata siis uutest. Tõdeti, et lõpuni kulunud naastrehviga pole jääpinnal midagi teha, kuid lamellid peavad kulunultki veel vähemalt natuke. Ja lõpuks muidugi ka loogiline lõppjäreldus, et igasugune kulunud rehv on nõudlikes oludes väga saamatu.
Kui normaalsed rehvid käivad üle jõu, siis äkki peaks autost loobuma
Pole mõtet rääkida sellest, kuidas vana naastrehv peab küll ja juhitavus säilib. Inimesed kes nii räägivad ei tea juhitavusest ega pidamisest suurt midagi. Rehvitestid näitavad midagi muud – nimelt seda, et kulunud rehvid on saast. Jah, ilmselt saab nendega kuidagi liikluses hakkama, aga üldiselt on vanade rehvide soovitamine vastutustundetu.
Ei saa öelda, et vanu rehve tuleb igal juhul vältida. Aga arvestada tuleb, et see on suur risk ning kui rahakott uuele rehvile peale ei hakka, siis tuleb vähemalt hoolikalt valida, mida autole alla panna. Üle viie aasta vanune ja alla 5 mm mustrisügavusega on igal juhul juba liiga kulunud rehv.
Kui rahakott ei võimalda autot hooldada, korras hoida ja sellele normaalseid rehve osta, siis tasuks tõsiselt kaaluda auto ostmata jätmist. See ei ole nii, et kui tervet tehet ei jaksa teha, siis tee pool. Sama ka ärimaailmas – kui äri ei ole võimalik teha ausalt ja makse makstes, siis on see lihtsalt üks kehv äri ja selle võiks sama hästi tegemata jätta.
Nipp-kuidas saada teada rehvi vanust.
Rehvide puhul keskendutakse alati mustri sügavusele. Tegelikult on vähemalt sama oluline ka see, millal rehv on toodetud. Ka täiesti kasutamata rehv, mis on aastaid seisnud laos või veel hullem, ilmastikuolude meelevallas, võib olla kaotanud oma esialgsed omadused.
Kunagi oli lausa nõue, et üle 10 aasta vanuseid rehve ei tohtinud kasutada. Seda piirangut enam seaduses ei ole, kuid arvestada tuleb, et väga sügava mustriga, aga näiteks 5 aastat vana rehv, ei ole kindlasti enam samade omadustega, mis uus.
Seega on lisaks mustri sügavusele hea teada ka rehvi vanust. Selle info leidmine on tegelikult imelihtne. Rehvi küljel on igasuguseid tähiseid. Üks neist on rehvi tootmise aeg. Selle leiab enamasti DOT kirja juurest ovaalse kujuga kastikese seest ja koosneb see neljast numbrist.
Esimesed kaks on rehvi tootmise nädal, teised kaks on rehvi tootmise aasta.
