Auto keretööd: enne ja pärast
2018. aastal registreeriti Eestis 35 251 sõidukitega seotud kindlustusjuhtumit. Tõenäoliselt oli plekimõlkimisi ja muid liikluskahju juhtumeid veelgi rohkem, sest mitte alati ei pöörduta kindlustuse poole. Ehk teisisõnu – igal aastal saab Eestis paarkümmend tuhat sõidukit kerevigastusi!
Õnneks saab kõike parandada. Meil Hitehis on 30 aastaga kogunenud korralik ports teadmisi, kuidas auto korralikult korda teha – igal aastal käib meie töökodadest läbi rohkem kui 6000 masinat.
Järgnevalt jagame fotosid sellest, kui kerevigastusega auto meie töökotta saabus ja millisena ta siit lahkus.
BMW
See 7. seeria BMW sõitis tagant otsa ees liikuvale sõidukile. Avarii tagajärjel oli esimene parem nurk kortsus. Remontisime kogu nurga: muu hulgas vahetasime esitule, stange, kapoti, poritiiva ning värvisime uued keredetailid ülejäänud kerega sama värv.
Peugeot kaubik
See Peugeot kaubik oli saanud tugeva löögi taha paremale nurka. Katki oli stange, tagatuli, plekk oli kortsus. Masina kordategemiseks vahetati muu hulgas välja terve kaubaruumi küljesein! Tulemus on igatahes laitmatu – kui auto uuesti üle kleebitud saab, on masin jälle nagu uus.
Volvo – polegi ju väga hull vist?
Esmapilgul tundub sel Volvol olevat ainult paar kriimu ja mõni mõlk. Ka näiliselt väike kõks võib kaasa tuua palju vigastusi. Selle Volvo kordategemiseks oli vaja kogu esiosa remontida, vahetati esistange, iluvõre, kapott, esituli, radiaator, sealhulgas tehti ka kerevenitus.
Ka näiliselt väike vigastus tasub autol lasta korda teha – lisaks esteetilisele küljele võib vigastus peita endas ka funktsionaalset viga. Näiteks kõver kere või paigast ära sillad tekitavad liigset kulumist rehvidele ja veermikule. Samuti võib auto esiotsa avarii põhjustada kahjustusi mootoriruumis, mida kohe ei märka.
Kui su autol on kaskokindlustus, pead remonditööde eest maksma vaid omavastutuse kulu. Igal juhul tasub oma sõiduriist korras hoida.